Väga selge tunnus edukate juhtide puhul on see, et nad ei kiirusta. Edukatel juhtidel on küll aega vähe — aga kiiret ei ole — nad teevad rahulikult seda, mis on kõige olulisem! See viitab meelekindlusele, et juhil on enda jaoks läbi mõeldud ja tunnetatud tulevikunägemus, mida ta kavatseb kujundada. Kui aga juhil on tulevik kujundamata, st ei ole päris selge, mida ta tahab ja kuidas seda saavutada, võib tekkida väike paanika ja tunne, et kogu aeg peab midagi tegema ja kuhugi tormama — see kaotab ära ka tänase päeva. Olemasolevas hetkes ei saa enam rahulikult olla, kui ei ole selgeks mõeldud tulevikunägemust.

Ole teadlik ja võta vastutus!

Kui me räägime edukusest juhtimises, siis tahaksin välja tuua kaks peamist võtmevaldkonda: teadlikkus iseneese tegutsemisest juhina ja vastutuse võtmine juhtimise eest. Need kaks teemat panevad aluse süsteemsele lähenemisele juhtimisele. Edukus juhtimises tähendab, et kasvatatakse üles pikaajaliselt edukas ettevõte, mis loob suurt väärtust aastakümneid. Selleks on vaja süsteemsust. Kui süsteemsust ei ole, siis üksikute nippidega pikaajalist edukust tagada ei ole võimalik.

Juhtimisele tuleb rohkem tähelepanu pöörata

Kui meilt soovitakse juhtimiskoolitusi, siis algselt räägitakse klassikalistest teemadest nagu inimese motivatsiooni kujundamine, ajakasutus, delegeerimine jne. Tegelik koolitusvajadus võib olla aga hoopis midagi muud. Ei ole harvad juhud, kui algpõhjused lähevad tagasi baastasemele ning tuleb välja, et juhid ei võta vastutust juhi töö eest. See tähendab, et juhtimist ei teostata – juhtimist kardetakse, olulisi otsuseid lükatakse edasi või lükatakse vastutus kellelegi teisele. Pannakse oma aeg igapäevase virr-varriga kinni – juhtimisega tegeletakse siis, kui aega on. Seda on väga kurb näha, kui vahel isegi tippjuhtidel ‘ei ole aega’ tegeleda juhtimisega. Kui on näha, et tippjuht on kogu aeg ajahädas, siis on selge, et see ei saa väga edukalt lõppeda. Tegelikkuses viitab juhtimatus sellele, et pole selgeks mõeldud, mida soovitakse saavutada ja kuidas sinnapoole liikuda. Juhil on oluline omada ideaali oma silmade ees, kuhu ja kuidas liigume, siis hakkavad paljud asjad iseenesest paika loksuma. Juhtimisele tuleb rohkem tähelepanu pöörata.

Pidev ajanappus on signaal, et juhtimisega ei ole asjad korras

Juhid satuvad sageli ummikusse seetõttu, et lasevad igapäeva virr-varril ennast oma meelevalda tõmmata, jättes selged eesmärgid ja neist tulenevad tegevusprioriteetid tihtipeale endale teadvustamata. Kui tööde hulk kasvab üle pea, stress liiga suureks muutub ja aega krooniliselt väheks jääb — see on tugev signaal, et juhtimisega ei ole asjad korras. Tööga ülekoormatud juhtidel lõpeb päev sageli sellega, et nad loevad kokku oma tegemata töid. Juhtidel peaks punane tuli eredalt põlema hakkama, kui nad pidevas ajahädas elavad.

Tõeliste eesmärkide taasleidmiseks on vaja aega iseendale

Kui ühel päeval aeg maha võtta ja mõelda, mida me teinud oleme, saame aru, et tegelikult teeme me kõike ja samas suurt mitte midagi. Kui rahulikult aeg maha võtta, saame aru, et on palju tegevusi, mis tegelikult meid kuhugi ei vii ja suures pildis väärtust ei loo. Enesereflektsioon aitab näha asju perspektiivis, mida argirutiinis tähele ei pruugi panna.

Tihti tekitab juhtides rahulolematust tunne, et eesmärgid ei ole mõtestatud ja tunduvad tühised, pingutamine ei tasu enam vaeva. Selline tunne tekib siis, kui tulevikunägemus ei ole läbi tunnetatud ja eesmärgid on selleks, et olla ‘edukas’. Tõeliste eesmärkide taasleidmiseks on vaja aega iseendale, oskust igapäevasaginast välja tulla ja lasta mõtetel settida. Kohalolemine ja kõige olulisema jaoks aja leidmine ei tähenda sugugi mitte teosammul tegutsemist, vaid tänapäevases tormilises maailmas kiireloomulise ja olulise vahel õige tasakaalu leidmist.

Pikem intervjuu Veiko Valkiainen juhtimisblogis: http://valkiainen.ee/blogi/mihkel-parjamae-edukad-juhid-ei-kiirusta