Koolitusmeetodid

Inimene omandab uusi oskusi kõige paremini siis, kui ta saab neid ise praktikas järele proovida, katsetada ning saadud kogemust analüüsida. Just seetõttu on Invicta koolitused üles ehitatud treeningu põhimõttel - osalejate aktiivsel kaasamisel õpiprotsessi, sh. praktilistes tegevustes osalemisele ja saadud kogemuste analüüsile, kinnistamisele koolituse käigus.

Koolitustel kasutame erinevaid, õpitegevust toetavaid meetodeid ja tegevusi. 

 

ISESEISEV TÖÖ

Eneseanalüüs on õppimise viis, mille käigus analüüsitakse kriitiliselt oma seniseid oskusi, teadmisi ja hoiakuid mingid valdkonnas, nt. milline juht ma olen? Eneseanalüüs võimaldab märgata tugevusi, mida edasises töös maksimeerida, teisalt ka arenguvaldkondi, mille arendamine aitab tulemuslikust veelgi tugevdada.

Praktiline ülesanne või kodutöö on sisendiks järgmise teema moodulisse. Sisaldavad enamasti teatud tegevuste analüüsi, situatsioonide lahendamist või iseenda arengu planeerimist. Praktilised ülesanded tekitavad seoseid moodulite vahel ja hoiavad osalejaid teemas ka moodulite vahepealsel perioodil. Võimaldavad õpitut praktikasse viia.

Isiklik Arenguplaani vormi abil saavad osalejad kõigi koolituspäevade vältel kirja panna enda ja oma ettevõtte jaoks olulised arengutegevused ja määratleda tähtajad. 

 

MULTIMEEDIA MATERJALID JA INTERAKTIIVSED ÕPIKESKKONNAD

Videotreening. Treeningul filmitakse osalejate käitumist erinevates situatsioonides, mida kasutatakse tagasiside andmisel. Videotreening on käitumislike oskuste arendamiseks väga efektiivne ja väljakutseid esitav meetod. Oskuslik tagasiside andmine on väga oluline videotreeningu käigus, mistõttu võivad videotreeningut läbi viia ainult professionaalse ettevalmistuse saanud treenerid.

Audiotreening. Meetod on efektiivne telefonisuhtluse ja telefonimüügi koolitustel uute teadmiste kinnistamiseks. Praktilistes ülesannetes, nt rollimängudes läbiviidud kõned salvestatakse ja seejärel toimub ühine kõnede analüüs ning saadud kogemusest õppimine.

Simulatsioon on õpimeetod, mis võimaldab imiteerida reaalsuses kogetavaid situatsioone mängu käigus. Osalejad teavad, et tegemist on mänguga. Mängu vältel kontsentreeritakse tähelepanu tulemuse saavutamisele ning osalejad ei kontrolli teadlikult oma käitumist. Nii avanevad protsessi käigus inimeste loomulikud käitumismustrid, mis võimaldab analüüsida osalejate võimekust ja potentsiaali koostöö arendamiseks.

 

AKTIIVNE LOENG

Lühiloengud on treeneri poolt tehtud sissejuhatused teemasse või kokkuvõtted läbitud teemast ja arutelust. Lühiloengud lisavad treeningusse laiemat nn. teoreetilist vaadet.

 

PAARISTÖÖ

Paaristöö meetodit kasutatakse enne või pärast teema juurde asumist info või tagasiside saamiseks, käsitletavast arusaamise mõistmiseks, õpitava kinnistamiseks, vahelduse pakkumiseks, kaasõpilastega koostöö- ja suhtlusoskuste omandamiseks.

 

RÜHMATÖÖ

Diskussiooni käigus arutletakse kindlal teemal, mille käigus käsitletakse erinevaid seisukohti.

Ajurünnakud. Meetod eeldab kriitikavaba mõttearendust. Meetodi efektiivsuse aluseks on selle oskuslik  juhtimine. Ajurünnak võiks olla tähistatud pigem sõnaga ajuvabastamine, kuna ajukoores pinge vähenemisel võivad tekkida ootamatud seosed, mida pinge olukorras ei teki.

 

PROBLEEM- VÕI JUHTUMÕPE

Case-study on õppimismeetod, mille käigus paaris- või rühmatööna ühildatakse oma jõud mingi praktilise probleemi lahendamiseks. Tänu kaaslaste erinevatele teadmistele ja kogemustele võib ülesande lahendus olla uudne, mis omakorda stimuleerib kvalitatiivset muutust koolitatavate teadmiste pagasis. Case-study´id on praktilised ülesanded elust enesest, nt juhtumid meie igapäevasest juhtimispraktikast või erinevate ettevõtete töökeskkonnast.

 

ÕPPEMÄNGUD  JA MUUD AKTIIVÕPPE MEETODID

Jäälõhkuja meetod on koolituse alustuseks mõeldud soojendusmängud.

Rollimängud võimaldavad läbi mängida võimalikke, tööelus ettetulevaid situatsioone ja lihvida käitumislikke oskusi. Rollimängus saavad osalejad vahetada rolle, mis annab võimaluse tunnetada teisi inimesi ja mõista neid veelgi paremini.

Avatud ruumi meetod on kaasav arutelu meetod, mille keskmes on küsimus, millest vabatahtlikult kokku tulnud inimesed kirglikult hoolivad. Avatud ruumi keskkonnas on inimesed loovamad, koostöövalmis ja enesekindlamad.

Tulevikuvõimaluste projektsioonid aitavad teadvustada erinevaid võimalusi tulevikus. Võimaluste teadvustamine aitab teha paremaid valikuid.

Loovustehnikate harjutused aitavad ergutada aju tööd, tekitades ootamatuid seoseid.  Harjutused võivad sisaldada tegevusi, mis igapäevases keskkonnas ei ole tavalised – joonistamist, musitseerimist või mängulisi elemente.

Mälumäng  on hea meetod läbitud materjali kinnistamiseks ja tagasiside saamiseks. Selle meetodi kasutamine aitab hinnata, kas teema on omandatud piisavalt süsteemselt ja püsivalt. Mälumängu võib kasutada ka vahetegevusena ühelt teemalt teisele üleminekul.