Jüri Kriisemann: Kuidas rääkida oma lugu teistele arusaadavas keeles?
20 märts,17
Mõni inimene mõistab meid isegi ilma sõnadeta, otsekui lennult. Eesti keeles ütleme seda tüüpi suhtlemise kohta, et oleme justkui ühel lainel. Teise inimesega on aga nii, et ükskõik, mida sa talle ütled, ei saa ta kunagi sinust õigesti aru ja tahab alati täpsustavaid küsimusi esitada või vastu vaielda. Suhtlemispsühholoogid kasutavad mõistet – sisemine filter – iseloomustamaks meie maailma tajumise erinevusi. Sellised filtrid on väga individuaalsed ja nende tundma õppimiseks on vaja konkreetse inimesega pikemalt suhelda. Ometi on sõnastatud ka mingid üldisemad kategooriad, mille abil lihtsamatest barjääridest üle saab.
Esimene alamkeel- visuaalne kanal
Esimesse kuuluvad inimesed, kes kasutavad info omandamiseks visuaalset kanalit ehk oma silmi. Neile inimestele on väga tähtis, kuidas asjad paistavad ning nad maalivad oma mõtteis pidevalt pilte, mis aitavad neil teie jutust paremini aru saada. Neile inimestele ei ole soovitav väga lähedale minna, sest nad vajavad ruumi, et oma mõtteprojektsioone teie pea kohale kuvada omavahelise vestluse käigus. Seda tüüpi inimestele ainult jutuga infot edasi andes võite kindel olla, et osa tekstist läheb kaduma ja kui te palute neil kellelegi midagi edasi öelda, siis suurema tõenäosusega nad unustavad selle teate edasi andmise. Kindlam on neile kirjutada või täiendada vestlust skeemide, jooniste ja piltidega. See on rohkem „nende omas keeles“ ja te võite kindel olla, et info jõuab paremini kohale.
Teine alamkeel- auditiivne kanal
Teine alamkeel on auditiivne ehk kuulamise kaudu omandatav informatsioon. Vastupidiselt eelmisele grupile, peate te sellele grupile teadete edastamiseks kasutama rohkem telefonivestlusi ja vähem kirjutama e-kirju või presentatsioone. Hästi oluline on auditiivse inimese jaoks ka sisemine rütm ning edastatava info loogiline järjestus. Samuti on nad tundlikud igasugusele valjule helile, mis nende mõtlemist ja suhtlemist segab. Kui visuaali ei häiri helitaust, siis auditiivset inimest segavad kõik krõpsud ja tiksud, mis ei ole antud suhtlemisega seotud. Kõige parem on nendega suhelda vaikses omaette ruumis.
Kolmas alamkeel- kinesteetiline kanal
Kolmas alamkeel on kinesteetiline, mis kasutab kõiki ülejäänud inim-meeli ehk kompimist, maitsmist ja nuusutamist. Need inimesed vajavad suhtlemiseks lähedust ning soovivad oma vestluskaaslasi puudutada, kas siis õlale patsutamise või lihtsalt küünarnuki tunde kaudu. Need on inimesed, kes soovivad kõike testida, et aru saada, kuidas mõni kodumasin või veebikeskkond töötab. Neile lihtsalt pilte näidata või reklaamjuttu ajada pole mõtet, kogu suhtlemine peaks olema praktilist laadi nö kasutusjuhendi tüüpi, kus on selgelt öeldud, mida teha esiteks ja mida teha teiseks. Ja nii edasi.
Neljas alamkeel- auditiiv-digitaalne kanal
Neljas alamkeel on viimastel aastatel kerkinud auditiiv-digitaalne suhtlemisstiil, mis katab kõiki eelpoolnimetatud tajusid. Selle tüübi esindaja tunnete ära selle järgi, et ta räägib oma mõtetes selgusele jõudmiseks omaette ja valju häälega. Kui te tema käest midagi küsite, siis ta kordab reeglina teie küsimust enne, kui ise vastama hakkab. Selle kordamise käigus jõuab ta oma vastust ette valmistama hakata ning annab samas ka teile tagasisidet, et kuidas te täpselt oma küsimuse sõnastasite ja kuidas sellest oli võimalik aru saada.
Lihtsal visuaalsel vaatlusel on võimalik tuvastada, et inimesel on kaks silma, kaks kõrva, kaks kätt, kaks jalga ning isegi ninasõõrmeid on kaks. Ainult suu on üks. Suhtlemise kuldreegel ongi selle vaatlusega seotud ja soovitab just sellises proportsioonis oma meeli ja organeid kasutada – suhelda suuga vähem ning kasutada kuulamiseks nii oma silmi kui nina lisaks kõrvadele.
Suhtlemine on tegevus, millega tegeleme meie kõik. See, kui mõni on selles tegevuses teisest osavam, tuleneb ainult kahest asjast – kui palju ta panustab kohalolekusse ja kui palju ta piirab ennast erinevate segajatega ja filtritega. Harjutamisega, teadliku kohalolekuga ja piirangutest loobumisega on igaühel võimalus endast suhtlemise meister voolida. Suhtlemine on kindlasti selline valdkond, kus ebaedu ei eksisteeri – igat uut suhtlust tuleb võtta, kui kogemust ja võimalust, sest selliseid inimesi, kellega ei oleks võimalik suhelda, lihtsalt ei ole olemas.
Rohkem suhtlemisalast nõu saad 19. aprillil toimuval koolitusel “Suhtlemise meistriklass”.