JĂŒri Kriisemann: Millised on digitaalse suhtlemise eripĂ€rad?

Maatriks-organisatsioonid ja rahvusvahelised projektimeeskonnad on toonud kaasa selle, et jĂ€rjest rohkem tööalast suhtlemist toimub digitaalseid vĂ”i elektroonilisi kanaleid pidi. Kaugtöö on saanud tavapĂ€raseks ka kodusel ettevĂ”tlusmaastikul. Üleminek digitaalsele suhtlemisele on toimunud vĂ€ga lĂŒhikese perioodi jooksul, kuid mitte kĂ”ik ei ole seda omaks vĂ”tnud.

Koolitusel „Suhete juhtimine digimaailmas“ alustame sellest, et vĂ”tame aja maha ja mĂ”testame lahti mĂ”isted: keel, kĂ”ne, kiri ja kultuur. Mida need sĂ”nad meie jaoks tĂ€hendavad ja kuidas me neist aru saame? Suure tĂ”enĂ€osusega on erinevaid arvamusi sama palju kui osalejaid. Nii Ă”nnestubki aru saada nendest, kes nĂ€evad maailma teisiti, kui mina seda nĂ€en.

Erinevad pÔlvkonnad eelistavad erinevaid suhtluskanaleid

Kaasaegsetest uuringutest selgub, et noorem pĂ”lvkond eelistab tööalaselt digitaalset suhtlemist – Messenger, Chat, SMS, e-kiri jne. Keskealine ja vanem pĂ”lvkond soovib rohkem verbaalset, silmsidel pĂ”hinevat suhtlemist. Selleks, et neid kahte vĂ€ga erinevat seltskonda omavahel kontakti viia, peavad mĂ”lemad tegema sammu lĂ€hemale teisele poolele – vanemad peavad leppima sellega, et kommunikatsioon suundub digitaalsetesse vahenditesse ja noored peavad Ă”ppima vahetut suhtlemist. Muidugi ei jookse need piirid ainult vanuse pĂ”hjal, vaid on selgelt eristatavad avatud vĂ”i tĂ”rjuva suhtumise poolest tehnoloogia vĂ”imalustesse. Meil tuleb leppida sellega, et mobiiltelefoni, tahvelarvutit vĂ”i videokonverentsi enam olematuks muuta ei saa ning nende kasutamist tuleb Ă”ppida. Seegi on ĂŒks koolituspĂ€eva teemadest.

Millised probleemid tekivad digitaalsel suhtlemisel?

Minu senised kogemused kaugtöö koolitustelt on toonud vĂ€lja kaks kĂ”ige olulisemat probleemi, mis tabab ĂŒksteise nĂ€gemiskaugusest vĂ€ljas olevaid töötajaid. Esimene on info liikumine, mis justkui kaob ja teine on ajajuhtimine, mida ei osata teha distantsil olevate kolleegide ja partnerite suhtes. See, et organisatsioonis info ei liigu, on sageli argumendiks ka vahetult kontoris töötavate  inimeste puhul oma hilinemiste vĂ”i vigade varjamiseks.

Kuidas neid lahendada?

KĂ”ik taandub elementaarsele suhtlemisele ja enda initsiatiivile asjadest teada saamisel – kui mul pole seda vahetul suhtlemisel, siis pole mul seda ka kaugtöö puhul. Neil juhtudel pole vĂ€liste meetmetega vĂ”imalik olukorda parandada, vaja on muuta inimeste hoiakuid ja suhtumist. Kui suhtumine on positiivne ja avatud, siis vĂ”ib leida hulgaliselt abivahendeid ja keskkondi, mis vĂ”imaldavad vĂ€iksematel töörĂŒhmadel omavahel kĂ”ige vĂ€rskemaid dokumentide tööversioone jagada ning talletada oma kommentaarid tööprotsessi jaoks, mida kĂ”ik ĂŒhiselt lugeda saavad. Suureks abiks on ka kalendrite jagamine omavahel ja erinevate meeldetuletuste kasutamine tĂ€htaegade meelde tuletamiseks.

Mida saab juht teha?

Juhi rolliks kogu selles isiksuste ja tehnoloogiate virvarris on leida igale meeskonnaliikmele sobiv suhtlemisviis, tĂ”lkida tema hoiakuid ning vĂ€ljendeid neile kolleegidele, kes temast alguses vĂ”ibolla aru ei saa. Muidugi eeldab see juhilt endalt avatust ja uuendusmeelsust, kuid samas ei tohi unustada ka vahetu suhtlemise oskuste treenimist.  Daniel Coleman, emotsionaalse intelligentsuse ĂŒks eestkĂ”nelejaid on öelnud, et suhtlusvahendite keerulisus on tĂ”stnud oluliseks keskendumise oskuse. Teadlikkus ja kohalolu ehk mindfulness on saanud lausa omaette teraapia ja juhtimiskultuuri vahendiks. Ka selle tehnikaga teeme koolitusel tutvust ja otsime koos vastuseid kĂŒsimustele, kuidas digitaalse suhtlemise korral tagada, et kĂ”ik oleksid 100-protsendiliselt kaasatud ja keskendunud ning mida teha selle eesmĂ€rgi saavutamiseks omalt poolt.

KokkuvÔtteks

Edu aluseks on suhtlemisoskused ning avatus enese arendamisel. Olude muutudes tuleb Ă”ppida uusi oskusi ning teel tĂ€iuslikkuse poole tuleb teistest aru saamiseks eelkĂ”ige iseendast aru saada. Inimesed kuulevad ja mĂ”istavad ainult seda, millest nad aru saavad, seda nii kirjalikus kui verbaalses suhtlemises. Alustada tuleks sellest, et omavahel lepitakse kokku mĂ”istetes – sellest alustame ka koolitusel „Suhete juhtimine digimaailmas“.

 

JĂŒri Kriisemann viib 26. septembril lĂ€bi koolituse “Suhete juhtimine digimaailmas”, rohkem infot programmi kohta leiad SIIT.